Jada ja rida
Jada ja rida kuldprotokollis: aritmeetiline, a=2, n=10, d=3 → summa 155.
Miks aritmeetiline summa 155 ei ole 10×3 ega geomeetriline
Viimane liige 2+9·3=29. Raul Võrus: 10/2·(2+29)=5·31=155. mode 1 on aritmeetiline kuldtestis.
Integraal 0.34 on pidev sugulane, mitte jada.
Enne alustamist
mode 1, first 2, n 10, diff 3. Oota 155.
Levinud kasutusjuhtumid
- Aritmeetiline 155
- Valem n/2·(2a+(n-1)d)
- Püüda 30
- Kool
- Siis integraal
- Siis FOIL
Kuidas seda kalkulaatorit kasutada
- Sisesta 1, 2, 10, 3.
- Loe 155.
Välja muutus uuendab lahendajat kohe. Teise tundmatu lahendamiseks jäta see väli tühjaks ja täida ülejäänud — mootor valib seose sequence-series jaoks.
Samm-sammuline ülevaade
Raul Võrus avab Jada ja rida, et saada 155, mitte 10×3.
Olukord: mode 1, first 2, n 10, diff 3
Sisestatud väärtused:
- mode: 1
- first: 2
- n: 10
- diff: 3
Tulemus: sum 155.
Kontroll: S=n/2·(2a+(n-1)d)=5·(4+27)=5·31=155.
Kaasa võtta: Raul salvestab mode 1, first 2, n 10, diff 3, sum 155 koos väljanimedega, et sama katset saaks korrata.
Valem ja meetod
S=10/2·(2·2+9·3)=5·31=155.
Iga sisendi mõistmine
- mode: 1
- first: 2
- n: 10
- diff: 3
- sum: 155
Oletused
Aritmeetiline mode 1. n=10 positiivne täisarv.
Levinud vead Jada ja rida puhul
- 10×3=30.
- Geomeetriline q.
- n=0.
- 0.34 siia.
Töötatud näited
-
Kanooniline. 155.
-
Viimane. 29.
-
Sanitaar. 10×3=30 ei ole summa.
Teie tulemuste tõlgendamine
155 on kümne liikme summa.
Tulemuste salvestamine ja jagamine
1, 2, 10, 3, 155, sequence-series.
Praktilised näpunäited
- Kirjuta viimane liige.
- Geomeetriline on teine mode.
- Integraal on pidev.
- FOIL on polünoom.
- n loeb liikmeid.
See, kes avab Jada ja rida jadaõpilasi hulgas, tuleb tavaliselt ühe kitsa küsimusega: aritmeetiline summa 155. Kuldväärtused (mode 1, first 2, n 10, diff 3, sum 155) on olemas, et mootorit sequence-series saaks paljastada alla minuti: kui ekraan ei klapi, vaatad teist tööriista või teist ühikut.
Klassikaline lõks Jada ja rida juures on arvutada 10×3=30 ja pidada seda summaks. Harva petab algebra; sagedamini ei klapi välja ingliskeelne silt (registri nimi) ja lugu, mis sul peas on. Loe sildid valjusti, enne kui kleepid arvu kausta, ülesandesse või kirja.
Eesti kontekstis — eesti koolis S=n/2·(esimene+viimane); kuldne 155 — jääb Jada ja rida didaktiliseks stsenaariumiks ja korratavaks hinnanguks. See on õpetus ja kontrollarvutus, mitte tunnistus, mitte eksamitöö ja mitte ametitõend. Kirjuta kohalikud reeglid arvude kõrvale, mitte mootorisse.
Kui küsimus muutub «mis siis?», on järgmine samm integraal või FOIL. Allosas olevad lingid on valitud selle töö jaoks, mitte tähestikulise naabri jaoks kategoorias. Jada ja rida ei tohi neelata teisi lugusid: üks tööriist, üks seos, üks sequence-series.
Jada ja rida dokumenteerimine tähendab sisendite, ühikute, väljundite ja kuupäeva kopeerimist. Ilma ühikuteta näib mode 1, first 2, n 10, diff 3, sum 155 maagia. Ühikutega saab kolleeg Tartus sama katset korrata järgmisel nädalal. 155 ei ole 30.
Kui Jada ja rida tulemus näib kümme korda vale, jahti esmalt ühikut (cm vs m, protsent vs murd, kg vs lb). Alles siis kahtlusta valemit. Automaattestid hoidlas kasutavad täpselt mode 1, first 2, n 10, diff 3, sum 155: see on ankur sequence-series jaoks.
Jada ja rida ei asenda sertifitseeritud lehte, haiguslugu ega suulist hinnangut spetsialistilt. Ta näitab seost, õpetab seda ja hoiab suurusjärgu ausana. Kui su juhtumil on lisatingimusi, märgi need mode 1, first 2, n 10, diff 3, sum 155 kõrvale.
Kahe inimese ülevaates loeb üks Jada ja rida sisendid valjusti, teine vaatab väljundeid. See püüab 175, mis pidi olema 1,75, kiiremini kui vaikne ülevaatamine telefonis. jadaõpilasi võidab sellest rütmist.
Ära kopeeri lõike teistelt kalkulaatoritelt: Jada ja rida omab oma välju ja oma kuldväärtusi. Üldine juhend «sisesta väärtused» ei aita. Jää ülaltoodud nimede ja mode 1, first 2, n 10, diff 3, sum 155 juurde.
Teine lugemine Jada ja rida juures on keel: ära ütle «programm otsustas». Ütle «nende sisenditega tuleb see väljund». Erinevus loeb õpetuses, märkmes ja pretensioonis tarnijale. aritmeetiline summa 155 ei muutu tõeseks ainult seetõttu, et brauser korrutas kaks välja.
Kui avaldad Jada ja rida kuvatõmmise, kärbi täidetud väljad, mitte ainult suur arv. Ilma mode 1, first 2, n 10, diff 3, sum 155 kõrval ei tea sa kuu pärast, kas see oli kanooniline katse. jadaõpilasi hoiab nii arhiivi mõttetutest vaidlustest.
Jada ja rida hüpoteesid on teadlikult õhukesed: arvutada 10×3=30 ja pidada seda summaks on mudeli serv. Servast väljas vaheta tööriista, selle asemel et sisendit väänata, kuni arv «maitseb». eesti koolis S=n/2·(esimene+viimane); kuldne 155
Töö pärast Jada ja rida — integraal või FOIL — väärib uut lehte, sest tundmatu muutub. Kõike ühele ekraanile toppimine näib mugav ja toodab sildivigu. Kaks dokumenteeritud katset lööb ühe hübriidse mälumonstri.
Kui õpetad Jada ja rida, lase õpilastel kirjutada mode 1, first 2, n 10, diff 3, sum 155 vihikusse enne brauseri avamist. Kes tabab arvu ilma välju läbimata, õpib klõpsama, mitte aritmeetiline summa 155. jadaõpilasi saab klõpsudest ilma siltideta kasutuid kuvatõmmiseid.
Kiire audit Jada ja rida jaoks: sisend, valem valjusti, väljund, vastasseis mode 1, first 2, n 10, diff 3, sum 155 vastu. Neli sammu, kaks minutit. Kui neljas samm ebaõnnestub, ära «kohanda» suvaliselt: peaaegu alati on süüdi arvutada 10×3=30 ja pidada seda summaks.
Kes paneb Jada ja rida sisevikisse, keela kuvatõmmised ilma väljanimekirjata. Teraline JPEG suurest arvust ei ole arvutus. jadaõpilasi mädaneb viki kvartaliga, kui mode 1, first 2, n 10, diff 3, sum 155 ei seisa aritmeetiline summa 155 kõrval.
Brauser ei salvesta viimast stsenaariumi Jada ja rida juures, kui laadid lehe uuesti. Sisesta väljad uuesti ja kontrolli mode 1, first 2, n 10, diff 3, sum 155, enne kui saadad PDF-i. Kaust kettale kuupäeva ja nähtava configId-ga (sequence-series) lööb Safari ajaloo.
Selle lehe sõnavara on teadlikult eesti: kalkulaator, ekraan, fail, kasutaja, protsent. Hoia samu sõnu märkmikus, et 155 ei ole 30 ei seguneks soome või läti otsinguga hiljem kirjakastis.
Märksõnad, mis kuuluvad Jada ja rida juurde, mitte naaberlehtedele: 155, 2, 10, 3, aritmeetiline, summa. Kui mõni neist lauses puudub, oled tõenäoliselt valel sequence-series.
Jada ja rida ja sequence-series peavad mahtuma samasse hingetõmbesse koos mode 1, first 2, n 10, diff 3, sum 155. Kui ei mahu, on dokumentatsioon puudulik — ja siis on aritmeetiline summa 155 endiselt oletus, ükskõik kui kenasti ekraan ümardab.
Tallinnas, Tartus ja Narvas kehtib sama algebra: Jada ja rida ei muuda kuldväärtust linna järgi. Muutub ainult märkme keel. mode 1, first 2, n 10, diff 3, sum 155 jääb.
Kui keegi palub «ümarda ilusamaks» Jada ja rida väljundit enne kuldkatset, keela. Protokoll tahab mode 1, first 2, n 10, diff 3, sum 155. Ilus ümardus kuulub vestlusesse, mitte testiankrusse sequence-series.
Lisamärkus 1 Jada ja rida (sequence-series) kohta: hoia testdata nähtaval, võrdle live-paneeli artikliga ja käsittele väljundit õpetusliku kontrollina. Üks lause ei ole protokoll — ülaltoodud väljanimekiri on allikas.
Lisamärkus 2 Jada ja rida (sequence-series) kohta: hoia testdata nähtaval, võrdle live-paneeli artikliga ja käsittele väljundit õpetusliku kontrollina. Üks lause ei ole protokoll — ülaltoodud väljanimekiri on allikas.
Lisamärkus 3 Jada ja rida (sequence-series) kohta: hoia testdata nähtaval, võrdle live-paneeli artikliga ja käsittele väljundit õpetusliku kontrollina. Üks lause ei ole protokoll — ülaltoodud väljanimekiri on allikas.
Piirangud ja millal mitte kasutada
Kuldne on aritmeetiline; teised režiimid pole see ankur.